pühapäev, 28. jaanuar 2018
neljapäev, 25. jaanuar 2018
Piilume buduaari
Buduaaripildistamine on nagu salaaias ringi kõndimine. Natuke ärevust tekitav, aga nii jube põnev- nii mulle, kui pildile tulijale. Ma ei tea, miks me naised nii enesekriitilised küll oleme?! Igaüks meist on ju ilus ja seda ilu tuleb tähistada! Üks võimalus on end pildile sättida natuke sensuaalsemalt, siis hea vanas eas vaadata- vott selline püss olingi! No ja alati võib teha kallimale kingiks- et las vaatab, mis kaunis olevus ta kõrval on!
Ja kui meil pildid tehtud saavad, imestavad enamus naisi, et ohh kui ilusad! Aga ma ju ütlesin!
Tavaliselt buduaari pildid blogisse ei jõuagi. Seekord kutsusin naisi üles just selle mõttega, et ka blogisse mõned pildid jõuaks. Loomulikult valin ma pildid, mis veebi jõuavad, koos pildilolijaga välja. Päris kõiki pilte ma teile siiski ei näita :D
reede, 12. jaanuar 2018
Ootus ja beebi Mia Lota
Me oleme Evaga tuttavad juba tegelikult päris
kaua, ei teagi nüüd kohe mitu aastat, aga päris mitu ikka. Oleme Evaga
pildistamiseks kohtunud lausa 6 korda. Olen pildile püüdnud Eva ja Mario
esimese ootuse ning pisikese härra Kris-Evani. Nüüd siis osutati mulle au ka
teist ilmakodanikku nii emme kõhus kui ka päris ilmsi pildistada.
See on mulle kui pildistajale suurim kompliment, kui inimene taas ja taaskord mu kaamera ette end sätib. No ja häid ja ilusaid inimesi on alati ka rõõm pildistada.
Beebisid pildistades on alati närv sees ja käsi väriseb. Kuigi mul omal kodus kaks preilit kasvamas, tunduvad beebid ikka nii õrnad ja hellad. Ja alati on tunne, et noo minu omad küll niii pisikesed pole olnud. Väiksest Mia Lotast olid nad tõesõna suuremad J Kahjuks päris ideaalsel ajal, esimese 10 päeva jooksul, me pildistama ei jõudnudki. Küll aga oli preili Mia väga kannatlik ja fotogeeniline modell, vaatamata sellele, et ta tahtis oma käsi ja jalgu siputada ja vaadata just sinna poole, kus kaamerat polnud. Mia Lotaga tegimegi kaks pildistamist sest ma ise tundsin, et jäi veel palju tegemata.
Emale on oma beebi nagunii kõige armsam, aga väike Mia Lota sulatab küll kõikide südamed
See on mulle kui pildistajale suurim kompliment, kui inimene taas ja taaskord mu kaamera ette end sätib. No ja häid ja ilusaid inimesi on alati ka rõõm pildistada.
Beebisid pildistades on alati närv sees ja käsi väriseb. Kuigi mul omal kodus kaks preilit kasvamas, tunduvad beebid ikka nii õrnad ja hellad. Ja alati on tunne, et noo minu omad küll niii pisikesed pole olnud. Väiksest Mia Lotast olid nad tõesõna suuremad J Kahjuks päris ideaalsel ajal, esimese 10 päeva jooksul, me pildistama ei jõudnudki. Küll aga oli preili Mia väga kannatlik ja fotogeeniline modell, vaatamata sellele, et ta tahtis oma käsi ja jalgu siputada ja vaadata just sinna poole, kus kaamerat polnud. Mia Lotaga tegimegi kaks pildistamist sest ma ise tundsin, et jäi veel palju tegemata.
Emale on oma beebi nagunii kõige armsam, aga väike Mia Lota sulatab küll kõikide südamed
Olles pildistanud Evat mõlemal ootusajal, pean tõdema- mõnele kohe sobib rasedus. Selline sära ja energia, mis Evast õhkus annab positiivse laengu kohe kõigile, kes ta lähedusse sattusid!
Pisikese Mia juures käisin kõigepealt kodus pildistamas ja siis saime juba kokku Laagris, kodustuudios.
neljapäev, 11. jaanuar 2018
Miina Margareth vol.4
Neil
piltidel on Miina juba 5-kuune. Kuhu see aeg küll ruttab, kui sul kodus pisike
beebi.
Tundub
küll, et kõik päevad on täpselt ühesugused, aga tegelikult on isegi iga hetk uus!
Hetkega
saab selgeks pööramine, asjade haaramine ja noo emmekaks olemine ka!
Unetud
ööd ja väsitavad päevad saavad tasutud vaid ühe naeratusega selle imearmsa
beebi näos!
Loomulikult
sai juba novembris sisse hoo jõulupiltide tegemine. Valmistasin kastidest ja
kivimustriga tapeedist jõulupildistamise tarbeks ka korstna. Ja kes see teine
ikka mulle esimeseks proovimodelliks on, kui oma beebi!
Miina Margareth vol.3
Nii
palju siis sellest, et lubasin korralikult Miina pilte teiega jagada- on jäänud
pikk vahe sisse. Niisiis teen seda nüüd tagantjärgi. Nagu lapsed ikka, kasvab
ka Miina mühinal ja iga päev toob midagi uut.
Alustan
siis septembris ja oktoobris tehtud piltidega. Kuna õues oli juba nii külm, et last lehtede sisse lebotama ei kannatanud panna, tõin lehed tuppa.
Miina neil siis vastavalt 3-ja 4- kuune. Praegu neid pilte vaadates, tundub ta neil nii imepisike. Alles see ju oli, samas on tunne, et no ikka vääga ammu oli ta nii väike.
Miina neil siis vastavalt 3-ja 4- kuune. Praegu neid pilte vaadates, tundub ta neil nii imepisike. Alles see ju oli, samas on tunne, et no ikka vääga ammu oli ta nii väike.
kolmapäev, 10. jaanuar 2018
Kaia & Kompanii
Tegelikult
tahtis Kaia oma perest paari pilti. Sai ikka kõvasti üle viiekümne!
Lihtsalt
nii lahe ja lõbus kukkus see pildistamine välja, et ei pannud tähelegi, kui sai
terve hunnik pilte tehtud. Nii möödaminnes, vahelduva eduga kõht kõveras
naerdes ja silmist naerupisaraid pühkides.
Ja nii
saavadki pildile ka need, kes oma arust kuidagi fotogeenilised ei ole. No kõik
oleme, lihtsalt mõni näeb kohe eriti hea välja ja seda igal pildil. Meil
teistel, on lihtsalt mõned ebaõnnestunud kaadrid J
Tellimine:
Postitused (Atom)